Prognoosi ülevaatamine: simulatsiooni tulemuste kontroll-leht

Simulatsiooniprognoosi ülevaatamiseks kontrollige järjekorras seitset asja: kas küsimus oli hästi sõnastatud, kas dokumendid olid täielikud ja täpsed, kas teadmiste graafikult jäid välja olulised tegelased, millised eeldused järeldust mõjutavad, kas tulemus peab vastu tundlikkuse kordusanalüüsidele, kui kindel te tegelikult olla saate ja mida tuleb enne tegutsemist reaalses maailmas kontrollida. Prognoos, mis need kontrollid läbib, on ülevaadatav hüpotees, mida saate kaitsta; see, mis neist läbi kukub, on lihtsalt lugu.

Miks iga prognoos vajab ülevaatamist

Simulatsiooniaruanne on veenev. Sellel on narratiiv, agentide tsitaadid ja selged järeldused. Just see sujuvus on põhjus, miks see vajab ülevaatamist: hästi kirjutatud aruanne, mis on üles ehitatud sisendandmete lüngale, võib tunduda sama kindel kui heale materjalile tuginev aruanne.

InfoDome sünnib prognoos sammude ahelast. Laadite üles dokumendid ja kirjeldate, mida ennustada; teenus loob inimeste, organisatsioonide, rühmade ja suhete teadmiste graafiku; see loob sadu agente oma iseloomu, positsiooni ja mäluga; nad suhtlevad valitud arvu voorude jooksul Twitter -laadsel voogul ja Reddit -laadsel foorumil; seejärel kirjutab analüütik-agent aruande. Selle ahela iga lüli saab kontrollida ja sellele järgneb allolev ülevaade.

Kontrollnimekiri samm-sammult

1. Raamistamine: kas esitati õige küsimus?

Alusta küsimusest endast, sest ebamäärane küsimus annab ka ebamäärase vastuse.

• Kas tulemus on konkreetne? „Kuidas inimesed reageerivad?“ on nõrk küsimus. „Kas kohalikud lapsevanemate ühendused on koolide ühendamise vastu esimesel kuul ja millist argumenti nad kasutavad?“ on tugev.
• Kas ajahorisont on selge? Voorude arv (näiteks 10, 20 või 40) peaks vastama perioodile, millest hoolite, näiteks esimesed päevad pärast teadaannet või pikemat debatti.
• Kas sihtrühm on määratletud? Kui reaktsioon on riigiti erinev, kontrollige, kas valiti õiged sihtrühma riigid. Saate valida kuni 10 riiki ja agendid jaotatakse nende vahel võrdselt.
• Kas küsimus on neutraalne? Küsimus, mis juba sisaldab oodatud vastust, kipub seda kinnitama.

2. Dokumendi kvaliteet: mida simulatsioon tegelikult teadis?

Agendid teavad ainult seda, mida dokumendid ja graafik neile näitavad. Loe sinu sisendit nagu skeptik.

• Kas faktid on ajakohased? Aegunud hind, kuupäev või nimi levib kogu kauplemisperioodi vältel.
• Kas materjal on ühekülgne? Kui kõik dokumendid pärinevad teie enda organisatsioonist, võivad kriitikud olla alaesindatud või karikatuursed.
• Kas olulised detailid on olemas? Kõige levinum kummalise tulemuse varjatud põhjus on detail, mida dokumentides lihtsalt ei mainita.
• Kas esineb müra? Pikad lisad või seosetu sisu võivad agente kõrvalteemade poole tõmmata.

3. Graafiku lüngad: kes on puudu?

Vaadake süsteemi poolt eraldatud üksusi ja seoseid. Küsige, kes selles olukorras realistlikult sõna võtaks ja kontrollige, kas nad graafikul eksisteerivad.

• Reguleerijad, ametiühingud, kohalik meedia, konkurendid, mõjukad isikud, opositsioonirühmitused.
• Olulised suhted: kes keda rahastab, kes konkureerib, kellel on konfliktide ajalugu.
• Mõjutatud rühmad, keda ametlikes dokumentides harva mainitakse, näiteks öövahetuses töötajad või maapiirkondade kasutajad.

Kui oluline osapool puudub, lisage dokument, mis teda kirjeldab, ja korrake analüüsi. See üks samm muudab tulemust sageli rohkem kui miski muu.

4. Eeldused: mis juhib järeldust?

Iga aruanne tugineb vähestele olulistele eeldustele. Leidke need selgesõnaliselt.

• Küsi aruande analüütikult: "Millised kolm eeldust mõjutavad teie järeldust kõige rohkem?"
• Intervjueeri kahte või kolme vastandliku seisukohaga agenti ja küsi, miks nad reageerisid nii, nagu nad reageerisid. Kui nende põhjendused tuginevad faktile, mis ei ole tõsi, oled leidnud nõrga lüli.
• Eraldage mehhanismid (näiteks „segadus abikõlblikkuse osas levib vanemate foorumites“) suurusjärkudest (näiteks „enamik agente muutus negatiivseks“). Mehhanismid on tavaliselt usaldusväärsemad kui suurusjärgud.

5. Tundlikkuse kordusanalüüsid: kas tulemus peab paika?

Järeldus, mis ühe detaili muutudes ümber pööratakse, on habras. Testi seda.

• Käivita muutmata kujul uuesti, et näha, kui palju variatsiooni simulatsioonist endast tuleneb.
• Muuda üks muutuja korraga : võtmelause sõnastust, ajastust, hinda, ühe kriitiku kohalolekut.
• Muutke voorude arvu , et näha, kas reaktsioon on lühiajaline piik või püsiv nihe.
• Võrdle aruandeid kõrvuti. See, mis jääb eri tsüklite vahel samaks, on sinu kindel leid; see, mis muutub, on ebakindlus.

Meie mis siis, kui analüüsi stsenaarium on loodud just selliseks võrdluseks.

6. Enesekindlus: kui kindel sa tegelikult olla saad?

Kirjutage iga järelduse, mitte kogu aruande usaldusnivoo kohta.

• Kõrge: leid ilmneb igas korduses, sellel on selge mehhanism ja see ei sõltu vaieldavast faktist.
• Keskmine: see esineb enamikus katsetes, kuid selle tugevus varieerub või sõltub ühest eeldusest, mida sa ei saanud kontrollida.
• Madal: see ilmub üks kord või tugineb puuduvale dokumendile või ebakindlale faktile.

Simulatsioonid on ülevaadatavad hüpoteesid, mis toetavad hinnanguid, mitte kindlust. Väide „keskmine kindlustunne sõltub sellest, kuidas ametiühingud punkti 4 tõlgendavad“ on otsustajale kasulikum kui kindel, kuid kontrollimata ennustus.

7. Reaalses maailmas kontrollimine: mida enne tegutsemist kontrollida

Viimane samm muudab prognoosi tegudeks. Iga suure mõjuga järelduse puhul otsustage, kuidas seda odavalt reaalsuses testida.

• Küsige lühiintervjuude käigus mõnelt kriitilise grupi päris inimeselt.
• Käivita väike küsitlus ühe küsimuse põhjal, mille simulatsioon määravaks märkis.
• Näidake muudetud sõnastust kolleegile, kes polnud asjaga seotud.
• Määrake käivitamispäevaks jälgimissignaalid: millised fraasid või rühmad annaksid teile teada, et simuleeritud stsenaarium on toimumas.

Töötatud näide: koolide ühinemise prognoosi läbivaatamine

Omavalitsus plaanib ühendada kaks algkooli. Esimene simulatsioon ennustab mõõdukat negatiivset reaktsiooni, mis kaob kahe nädala jooksul.

• Raamistik: küsimus esitati elanike kohta üldiselt. Meeskond kitsendas valiku 20 vooru jooksul vanematele, õpetajatele ja kohalikule meediale.
• Dokumendid: ainsad sisendid olid volikogu otsus ja pressiteade. Meeskond lisas laste transpordikava kokkuvõtte.
• Graafiku lüngad: puudusid õpetajate ametiühing ja väiksema kooli lapsevanemate nõukogu. Lisatud on lühike dokument, mis neid kirjeldab.
• Kordus: uus prognoos on teravam. Väiksema kooli vanemate nõukogust saab esimene võimendi ning peamiseks argumendiks on pikem ja vähem ohutu koolitee, mitte ühinemine ise.
• Tundlikkus: avaldatud koolibussiplaani korral kahaneb negatiivne laine märgatavalt kolmel korral kolmest kordusest; ilma selleta laine püsib.
• Usaldusväärsus: kõrge mehhanismi (marsruudi ohutus) puhul, keskmine reaktsiooni ulatuse puhul.
• Kontrollimine: meeskond peab kaks vestlust päris vanematega, kes kinnitavad marsruudiprobleemi. Bussiplaan avaldatakse koos otsusega.

Esimene aruanne polnud vale, lihtsalt mittetäielik. Ülevaatuse tulemusel sai nõukogu sellest midagi ette võtta. Selliste otsuste võrdluste kohta vaadake otsustustoe stsenaariumi.

Kontrollnimekirja kasutamine praktikas

Hoidke kontrollnimekiri piisavalt lühike, et seda iga kord kasutada. Tüüpiline ülevaade võtab vähem aega kui koosolek, kus prognoosi esitatakse, ja see kaitseb teid kõige levinuma vea eest: õhukesele materjalile üles ehitatud sujuva aruande usaldamise eest. Stsenaariume saate ette valmistada ja uuesti käivitada InfoDome konsoolis ; plaan maksab 29 eurot kuus, tehisintellekti kasutuseelarve on 9 eurot kuus ja projektide arv on piiramatu.